„Ela pikalt ja hästi!” ESIMENE OSA: Kuldne 100?

Esimene osa oli sissejuhatus, kus Iirimaalt pärit (näidati palju ilusaid kaadreid Iirimaa loodusest) filmitegijad rääkisid, miks nad selle dokumentaalseriaali tegid ja tutvustasid eksperte, kes hakkavad ülejäänud osades ilmuma. Nad toonitasid, kui oluline on aktiivselt ise oma tervise eest hoolitseda, sest käed rüpes oodata ja lasta elul lihtsalt kulgeda ei ole tänapäeva maailmas, kus on valemarketing, valeuudised ja mürkide üleküllus, enam piisav. Tervislikuks eluks on vajalik oma elust teatud asjad kõrvaldada ja mõned muud asjad lisada.

Üks filmi tegija Michael Beattie on auhinnatud režissöör ja uuriv ajakirjanik, kel on 35-aastane kogemus teletöös. Ta on ilmselt tervise teemadest huvitatud, sest ta on varem teinud veel stressi-, seksuaaltervise- ja vitamiiniteemalise dokumentaalfilmi. Ta räägib, et sai antud dokumentaalsarja tegemise idee vitamiinifilmi tehes, kus keegi arstidest mainis, et me kõik peaksime elama 100-aastaseks ja seda krooniliste haigusteta. Antud dokumentaalseriaali eesmärgiks siis ongi välja uurida, KUIDAS seda saavutada. Ta räägib, et tema generatsioonil on olnud võimalusi, mida tema vanematel polnud, kuid samuti on tema eluajal paljud asjad läinud allamäge nagu laste ja täiskasvanute ülekaalulisus, esimest korda ajaloos arvatakse, et praegune põlvkond elab vähem kui nende vanemad, kokku kukkuvad tervishoiusüsteemid jne. Tema isiklikuks motivatsiooniks elada kaua ja hästi on tema lapselapsed, kellega koos ta soovib veeta nii palju aega kui võimalik. Hiljem räägib teine filmitegija Trevor King oma motivatsioonist seda dokumentaalseriaali teha, milleks on tema vanus, mis paneb terviseteemadele mõtlema, ning oma täiskasvanud laste ja tulevaste lastelaste tulevik.

Seejärel läheb sõna juba ekspertidele. Räägitakse sellest, et eales pole inimesed olnud nii paksud kui praegu ja eriti murettekitav on laste ülekaalulisus. Eluiga näitab langemise märke, kuid veelgi kiiremini langeb tervelt elatud aastate arv. Räägiti toksiinide üleküllusest, sest suur osa rahvastikust kasutab mingisuguseid ravimeid, mida ei ole võimalik oma süsteemist välja saada. Toksiinid on meie ilutoodetes, šampoonis, hambapastas jne. Räägitakse rikutud veest, kust võib leida igasuguseid kemikaale, mis seal olla ei tohiks, nagu paratsetamooli, antidepressantide ja kofeiini jääke. Mainiti geneetiliselt muundatud (GM) toitu ja toodi side haiguste kasvu ning GM toitude kasvatamisel kasutatava taimekaitsemürgi vahel. Arvatakse, et GM toidu ja ülekaalulisuse vahel on samuti seos, sest inimesed söövad neid ise ja söövad ka loomi, keda on kasvatatud GM teravilja peal. Kõige sellega me oleme loonud keskkonna, kus me vananeme tohutult kiiresti võrreldes alles mõnekümne aasta taguse ajaga. Kuigi filmi tegijad on iirlased, siis tundub, et enamik saates olevatest ekspertidest on ameeriklased. Üks neist ütleb, et USA valitsus on oma rahva maha müünud parimale pakkujale, kelleks on toiduainetetööstus. Selle näiteks toob ta, et neil on USAs seadused, mis on vastu võetud selleks, et kaitsta rämpstoidufirmade huve. Valitsus doteerib toite, mis teevad meid haigeks ja samal ajal ei anna midagi tervisliku toidu kasvatajatele, mis tähendab seda, et kui sa tahad tervislikku toitu tarbida, siis sa maksad rohkem, mis on nagu trahvi saamine selle eest, et autoga sõites turvavööd kasutad. Teine toob sisse ka meditsiinitööstuse öeldes, et seal on rohkem poliitikat kui poliitikas endas. Lõpuks oli keegi ka Euroopast, kes ütles, et me veedame oma elu lõpus vähemalt 10 aastat invaliidina ja tõi sellise näite, et Euroopa Liidus ei suuda keskmine naine oma viimasel 10 eluaastal ronida rohkem kui 10 sammu. Me ei kuku lihtsalt surnult maha, vaid see allakäik on väga aeglane ning seega me raiskame suure osa oma elust haigeks olemise peale. Meie elukvaliteet on halb, mida näitab see, et enamik inimesi ja isegi koduloomi peab kasutama ravimeid.

Edasi mindi positiivses toonis öeldes, et me saame palju ise ära teha ning kunagi pole liiga hilja alustada, kuigi mida varem me alustame, seda suurem on tõenäosus elada vanaduspõlves tervelt ja haigustevabalt. Isegi, kuni kuldse 100ni. Eksperdid isegi arvavad, et need, kes võtavad oma tervist tõsiselt, võivad rõõmsalt elada ka üle sajandi. Paljud eksperdid ütlesidki, et nende eesmärgiks on elada 100-150 aastat, enamik nimetas 120 on täiesti reaalseks. Kuid kõik nad selgitasid, et eesmärgiks pole ainult elada pikalt, vaid ka kvaliteetselt. Selleks tuleb teha otsus ja teha tervislikke valikuid sama regulaarselt nagu me peseme hambaid, käime tualetis jne.

Minu üllatuseks võtab Hollywoodi näitleja Mel Gibson sõna tüvirakkude teemal ja räägib, et ta on näinud Panama Tüviraku Instituudis uskumatuid asju: inimesed, kes ei suutnud viljastuda, viljastuvad, inimesed tervenevad autismist, lülisambavigastusega inimesed hakkavad kõndima jne. Kuna ma polnud kuulnud, mis seos on Mel Gibsonil tüvirakkude või terviseteemadega üldse, ma guugeldasin ja tuli välja, et ta viis oma 99-aastase isa Panamasse tüvirakkude infusiooni saama. Ma ei leidnud kiirel otsingul infot, mis põhjusel täpselt, kuid ta isa oli kliinikusse läinud ratastoolis ja kuu aega hiljem sealt ise omal jalal välja jalutanud. Mel Gibson avaldas nördimust, et tüviraku ravi pole USA valitsuse poolt heaks kiidetud ning kahtlustas, et see on seotud meditsiinitööstusega, kes hakkaks raha kaotama. Uutest teadusavastustest tuleb juttu veel Dr. Gerald Pollacki veest, mida nimetatakse “neljandaks veefaasiks”. Ilmselt räägitakse sellest pikemalt neljandas osas, kuid selle kohta on olemas ka paar TEDx kõne, kes ei jõua nii kaua oodata.

Räägiti uuringust, mille järgi veerand miljonit ameeriklast sureb meditsiinilise vea tõttu. Euroopas ei ole olukord parem, kus samuti inimesed surevad ennetatavate meditsiiniliste vigastuste kätte haiglates ja kui sellele lisada surmad, mille on põhjustanud retseptiravimid, siis tuleb välja, et tervishoid on muutunud peamiseks surma põhjustajaks enamikes Lääne riikides. Ma suutsin ühe naisterahvaga hästi samastuda, kes rääkis, et teda kasvatati üles teadmisega, et arstid on meist olulisemad, neil on meditsiiniline kraad, mine tema juurde ja tema aitab sind. See on üleüldine mõtteviis ja eriti haavatavad on eakad inimesed, kes põhimõtteliselt usuvad iga sõna, mida arst ütleb. Ma tahan sellel teemal ka kindlasti ühe postituse teha. Mina olin ka nii üles kasvatatud ja kui ma esimest korda sellesse süsteemi sattusin, siis vahtisin ka ammuli sui doktorile otsa ja ootasin, et ta mu terveks teeks. Kuna ma ringlesin selles süsteemis 8 kuud ja olin kahes erinevas haiglas, siis puutusin selle aja jooksul kokku paljude täiesti erinevat stiili viljelevate tervishoiutöötajatega: üks andis mulle teada, et tema on põhimõtteliselt Jumal maa peal ning minul pole siin üldse midagi öelda ega teha, ja teine jällegi ootas minult aktiivset osavõttu. Pole siis ime, et patsiendid on segaduses ja ei saa aru, mida neilt oodatakse! Positiivne on, et see on vana meditsiinisüsteemi jäänuk ja haiglas töötab juba uus põlvkond õdesid ja arste, kes on koolitatud välja teisiti. Kuid hetkel on meil selle vana mõttemalliga siiski veel suured probleemid, sest ühelt poolt on meil tervishoiutöötajad, kes vaatavadki patsientidele ülevalt alla, ja teiselt poolt on meil passiivsed patsiendid, sest nad arvavad, et seda neilt oodataksegi. Mul oli võimalus veeta Bulgaaria pealinna Sofia ühe haigla kardiointensiivosakonnas 3 kuud ja mõningad asjad, mis ma seal nägin, tuletasid nii meelde Nõukogude aega. Ma vahel ütlesin seal õdedele ja arstidele, et kui Eesti haiglas midagi sellist tehtaks, siis me oleksime järgmine päev Õhtulehe kaanel. Meil on sarnaseid probleeme, kuid õnneks oleme sellisest meditsiinilisest suhtumisest ikkagi kaugele edasi arenenud ja uue põlvkonna haiglatesse suundumisega lähevad asjad järjest paremaks.

Üks meesterahvas avaldas imestust, et on nii palju teaduslikke uuringuid, mida ei võeta praktikas kasutusele. Suurepärane kirjandus, mis ütleb meile, mida me võiksime oma tervise heaks teha, et saada paremaid tulemusi, on olemas, kuid seda lihtsalt ei kasutata. Kõige suurematele probleemidele meie ühiskonnas on tegelikult vastused juba olemas. Mul tekib sellega kohe seos 2. tüüpi diabeedi, südamehaiguste, toitumisuuringutega…ma loen neid ja ma ei suuda mõista, miks arstid arvavad, et need pole ravitavad seisundid? Milliseid uuringuid loevad need „toitumiseksperdid”, kes räägivad meedias avalikult naturaalse taimetoidu kahjulikkusest? Kas nad elavad silmaklappidega? See info on vabalt kättesaadav ja loetav, kui vähegi aega ja inglise keele oskust on. Räägitaksegi dr. Dean Ornishi uuringutest, mida samuti oma artiklites käsitlenud olen, kes juba 1990. aastal tõestas, et südamehaigust saab elustiilimuudatustega ravida. Seega see info on 17 aastat olemas olnud, aga südamehaigused on ikka number 1 surmapõhjus.

Meile lubatakse, et järgnevates osades annavad eksperdid meile nõuandeid, kuidas tervislikumalt elada. Nõuanded tulevad toitumise, vee ja toksiinide osas. Nimetati veel füüsilist aktiivsust ja positiivset mõtteviisi. Kõik nõustuvad, et kolm kõige olulisemat asja on puhas õhk, puhas vesi ja puhas toit. Kõige tähtsam on toksiine vähendada. Tuleb süüa naturaalseid köögivilju oma loomulikus olekus. Meie esivanemad ei söönud mingit töödeldud toitu, toidule lisatud suhkruid ja kemikaale. Tänapäeval on meil sellise toidu jaoks aga vaja eraldi sõna: „orgaaniline” 🙂 Üks ekspertidest ütleb, et tema isiklik toitumispüramiid on 80% orgaanilist taimetoitu, 15% loomseid toiduaineid ja 5% siis kõike muud. Füüsilise aktiivsuse juures toonitati, et me ei vaja intensiivset trenni, vaid lihtsalt liigutamist, sest kui vaadata maailma vanimaid inimesi, siis nad on igapäevased regulaarsed liigutajad, mitte kõvad trennitegijad, kes jõusaalis käiks. Puudutati ka vaimset tervist ja seda, kui oluline on oma elus eesmärki omada, millest ma samuti loodan ühel päeval artikli kirjutada.

Mulle meeldis, mis üks arst ütles, et ärge arvake, et kõik on kadunud, kuna meil piserdatakse midagi taevast jne, me peame selles keskkonnas elama ning me ei saa nende asjade osas midagi ette võtta. Küll aga on sul kontroll selle osas, mida sa paned omale suhu ja mida sa lased endale sisse süstida. Sellele tuleb keskenduda ja on näiteid inimestest, kes keskkonna saastatusele vaatamata elavad head ja pikka elu. Ma arvan, et see oli väga realistlik lähenemine, sest tõesti, kui sa hakkad kõigisse nendesse teemadesse süvenema, siis võib tekkida tunne, et see kõik käib üle jõu ja sinul kui pisikesel mutril selles süsteemis pole mingit võimu. Ma näen palju selliseid inimesi, kes tõstavadki käed allaandmise märgiks üles ja teatavad, et „elu on sugulisel teel leviv haigus,mis lõpeb alati surmaga!” ja ma siis vähemalt naudin seda nii kaua, kuni seda veel on. Tuleb lihtsalt keskenduda oma elule ja teha selle raames nii häid otsuseid kui võimalik. Siia sobib ka üks dr. Gregeri öeldud lause, et on palju asju, mida me saame teha riskide vähendamiseks. Me ei pane turvavööd peale seetõttu, et see garanteeriks meile, et me ei saa autoõnnetuses surma, me paneme selle peale, sest see vähendab meie riske. See on sinu keha, sinu valik, kui sa soovid suitsetada, teha benji hüpet, siis see on sinu valik, kuid tema kui arsti kohus on jagada teavet, mida sa saad teha, et suurendada oma võimalust elada pikk ja terve elu. Eksperdid nägid tulevikku positiivselt, sest muutused on toimumas. Palju lootust pannakse ka tehnoloogia arengule, et avastatakse midagi, mis aitab meil elu pikendada.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *