“iThrive!” NELJAS OSA: Haiguse algpõhjuse ravi, süüa, et elada ja valida õnnelik elu

iThrive: Rising from the Depths of Diabetes & Obesity

Ma elan õnnelikult: pääsemine rasvumise ja diabeedi sügavikust

“iThrive!” NELJAS OSA: Haiguse algpõhjuse ravi, süüa, et elada ja valida õnnelik elu

Neljandas episoodis keskenduti esmalt südamehaigustele, sest diabeetikutel on sama kõrge risk kui kellelgi, kes on juba infarkti saanud, ning kuna antud dokumentaalsarja peategelane ise on miniinfarkti üle elanud, siis loomulikult on tal huvi, kuidas seda tulevikus vältida, sest järgmine võib jäädagi viimaseks…

Infarkti osas on oluline ennetus, sest enamikel juhtudel pole absoluutselt mingeid hoiatavaid märke. Dr. Esselstyn, kes on spetsialiseerunud väga raskete südamehaigete ravile elustiilimuudatustega, räägib väga loogiliselt sellest, miks mõõdukus ei tööta selliste raskete haiguste ravis. Tema raamatus on isegi üks peatükk pealkirjaga “Mõõdukus tapab”. Inimese mõttemaailm on tavaliselt, et “kõike võib süüa, aga mõõdukalt”, “natukene ikka võib”, “see pisike kogus ei saa ju kahju teha”, “kui ma 90% ajast toitun programmi järgi, siis see on piisav” jne. Ta ütleb selle peale, et tal pole pakkuda sellist programmi, mis ravib su raskest südamehaigusest terveks 90-95%-lise programmi järgimisega. Kui patsient täidab programmi 90%-liselt, siis see tähendab, et 10% ajast ta kahjustab oma südant. Sel moel pole võimalik terveneda. Ta ütles, et ta vahel küsib oma patsientide käest, kui tihti nad väljas söövad, ja kui nad vastavad, et mitte väga tihti, 2-3 korda nädalas, siis ta tahab teada nende restoranide nimesid, mis on kuulsad selle poolest, et pakuvad raskest südamehaigusest tervenemise menüüd 🙂 Seejärel ta palub asjale mõelda sellest küljest, et tundub nagu 3 korda nädalas pole väga sageli, kuid see teeb 156 päeva aastas, mil sa sööd toitu, mis sind kahjustab. Ta ütles, et see ei tähenda seda, et üldse väljas süüa ei saaks, kuid tuleb teenindajale väga selgeks teha, et toidus ei tohi olla ühtegi tilka rasva, saab valida ühe suure kartuli, aurutatud köögiviljad ja salati, kodust tuleb kaasa võtta isevalmistatud salatikaste ja midagi magustoiduks. Räägiti küllastunud rasva ja rasvarikaste dieetide kahjulikkusest, sest peekoni, vahukoore ja punase liha söömisega pole võimalik terveneda oma südamehaigusest, samal ajal kui madala rasvasisaldusega naturaalse taimse toiduga see on teaduslikult tõestatud.

Peategelane Jon räägib, et ta on segaduses kõigist nendest toitumist puudutavatest soovitustest, sest need on tihti üksteisele vastukäivad, ning ma arvan, et enamik meist suudab sellega samastuda. Dr. Goldhamer kasutab oma patsientide raviks madala rasvasisaldusega naturaalset taimetoitu (WFPB: whole food plant-based) ja pole kunagi näinud, et see EI töötaks, olgu patsiendil diabeet, südamehaigused, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase või autoimmuunhaigused. Samuti on palju uuringuid, mis tõestavad, et see töötab, kuid nagu dr. McDougall ütleb, et “inimestele meeldib kuulda häid uudiseid oma halbade harjumuste kohta”, siis inimesed on väga vastuvõtlikud uudistele, mis väidavad, et nende poolt armastatud rämpstoit polegi nii halb nende tervisele, sest see maitseb neile, nad saavad sellest heaoluhormoone nagu dopamiin, ja köögi- ning puuviljade söömine pole eriti seksikas ja hästimüüv, kuigi see on just see, mis inimesed terveks ravib 🙂 Ka peategelane ise ütles, et see, mis ta eelnevalt kuulis polnud üldse see, mida ta lootis: ta tahtis kuulda, et tema lemmikhommikusöök peekon, muna ja avokaado on nooruse ja tervise allikas.

Üks meesterahvas annab kõigile 2. tüüpi diabeediga inimestele nõuande, et nad otsiksid oma tutvusringkonnast 5 ravimite peal elavat diabeetikut. Seejärel vaata, millised nad välja näevad, küsi nende enesetunde kohta, milline on nende energiatase, millised on nende ravi tulemused. Uuri välja, mida nad täpselt teevad, ja küsi endalt, kas see on see, mida sa enda ellu soovid, kas sa soovid sama moodi lõpetada. Seejärel otsi 5 inimest, kes elavad tervislikult (söövad supertoite, teevad trenni jne) ja ei võta mingeid ravimeid ning vaata nende elu. Seejärel otsusta, millist tulemust/elu sa endale soovid? Sest mõlemad need variandid on sulle avatud, sa võid valida ravimitest sõltuvuse, haigusest tulenevad kannatused ja komplikatsioonid, jala amputeerimise, käia lõputult arstide juures jne. See on elu, mille sa võid enda jaoks valida. Kuid miks sa peaksid seda tegema, kui on valida parem variant? Ma isiklikult suutsin selle soovitusega 100% samastuda. Kuigi ma otsisin pärast oma diagnoosi saamist vähist tervenenud inimesi, kellelt ma soovisin küsida, mida nad on teinud, mida oma elus muutnud, et saavutada terveks jäämine, ei suutnud ma kahjuks kedagi leida. Küll aga nägin ma piisavalt onkoloogi ja päevaravi ukse taga inimesi, kes esindasid minu tulevikku ning ma otsustasin kohemaid, et ma ei taha seda elu, ma ei taha samamoodi lõpetada, et haigus tuleb iga paari aasta pärast tagasi ning ma pean jälle need kohutavad protseduurid läbi tegema. Hiljem, haiglas praktikaid tehes oli mul võimalus näha diabeetikute, südamehaigete jne tulevikku ning see pole ilus vaatepilt, mida kellelegi soovitada, kuid võib olla see ongi just see, mida näiteks eeldiabeediga inimesed peaksid tegema: tulema näiteks ortopeediaosakonda külastama amputatsiooni läbinud patsiente. Päris tihti on hirm millegi väga hullu ees ainuke asi, mis meid viimaks motiveerib oma elustiili muutma.

Mulle väga meeldis üks I tüüpi diabeediga noormees, kes oli diagnoosi saanud 12-aastaselt. Ta rääkis sellest, kuidas ta luges raamatut, mis pani talle pähe mõtte, et I tüüpi diabeedist on võimalik terveneda. Sellest hetkest peale hakkas ta katsetama igasuguseid erinevaid viise, jõudis lõpuks naturaalse taimse toitumise juurde ning on nüüd viimased 10 aastat söönud peamiselt naturaalseid puu- ja köögivilju. Ma tuletan siinkohal meelde, et need koosnevad peamiselt süsivesikutest, mille tarbimist diabeetikud tavaliselt piiravad. Enne antud toitumise juurde jõudmist proovis ta igasuguseid variante nagu Weston Price Foundation toitumist, mis sisaldas endast mahepiima ja –liha söömist – see ei töötanud kõige paremini. Seejärel proovis ta taimsel toitumisel põhinevat madala süsivesikute sisaldusega toitumist, mis kujutas endast õli, pähklite, seemnete ja rohke rohelise kraami söömist, kuid ei mingeid puuvilju vms – sellel dieedil olles pidi ta kasutama küll kõige väiksemat insuliinikogust, kuid ta tundis, et tal polnud üldse energiat, sest ta sõi väga vähe süsivesikuid. Lõpuks jäi ta siis pidama madala rasvasisaldusega naturaalse taimse toidu juurde, sest tema energiatase ja insuliinitundlikkus on suurepärased ning elukvaliteet kõrge. Ta aitab nüüd teisi diabeetikuid ning ütleb, et antud toitumisega saab eel- ja 2. tüüpi diabeedist paraneda ning 1. tüüpi diabeedi puhul insuliinitundlikkust parandada ja vähendada diabeediga seotud haiguste saamise riske nagu näiteks südamehaigused. Ta ütleb, et ta läheb täiesti keema, kui jälle kuuleb mõne diabeetiku käest, et nad ei saa puuvilju süüa. Ta rääkis, et 1. tüüpi diabeetikute seas on väga populaarseks lähenemiseks oma süsivesikute sisaldust vähendada 30 grammile päevas. Ta nõustub, et selle lähenemisega saad ilusad numbrid, kuid energiatase ja elukvaliteet on madal ning südamehaiguste saamise risk kasvab. Tema ise sööb päevas üle 700 grammi süsivesikuid, võtab umbes 40 ühikut insuliini (pika- ja lühitoimeline kokku) ja saab oma toitu ning elu nautida. Ta selgitab muidugi üle, et need süsivesikud pole need, mida tavaliselt diabeetikud silmas peavad, vaid need tulevad naturaalsest toidust: puuviljad, kaunviljad, täisteraviljad ja tärkliserikkad köögiviljad. Ta ütles, et ta pole veel näinud uuringuid, mis ütleksid, et naturaalsete puu- ja köögiviljade söömine oleks seotud riskiga saada mingeid haiguseid. Samas näeme kogu aeg pealkirju, kus seostatakse näiteks liha, piima ja munade tarbimist erinevate haiguste riskiga.

Dr. Barnard rääkis Paleo dieedist, mis on tema sõnul romantiline kujutelm meie eelkäijatest kui edukatest jahipidajatest. Ta toob välja sellise toitumise positiivse poole nagu piimatoodete ja rafineeritud suhkrurikaste toodete menüüst välistamine. Negatiivseks pooleks on see, et nad on valinud meie ajaloost selle lihasöömise perioodi, kuigi inimesed tegelikult pärinevad ahvidest, kes toituvad peamiselt taimsest toidust. Dr. Klaper jätkab, et kui südameoperatsioonide ajal võetakse arteritest välja see kollane möga, mis seal seinte küljes on ja sellele tehakse analüüsid, siis seal ei ole mingit kahtlust – see on kolesterool ja muud rasvad loomsest toidust. Me vajame rasva iga päev ja ta ei väida, et me ei peaks seda tarbima, kuid seda rasva on võimalik saada avokaadodest, pähklitest ja seemnetest. Ta räägib eskimotest ja mingist aafrika harust, mis toituvad peamiselt lihast ja ütleb, et vastupidiselt üldisele arvamusele, ei ole nad terved inimesed: neil ei ole vanureid, sest nad ei ela kaua, kui neile lahanguid teha, siis on näha, et nende arterid on samuti kolesterooli täis jne. Isegi tõelised karnivoorid nagu tiigrid ei söö liha 3 korda päevas nagu inimesed, isegi mitte iga päev, vaid pigem kord nädalas. Ta puudutab samuti mõningaid müüte nagu näiteks silmahambad, mis peaksid tõestama seda, et inimesed on karnivoorid – ta palub oma toakassil suu avada ja vaadata, millised tõelise karnivoori silmahambad välja näevad ja neid enda omadega võrrelda 🙂 Ta ütleb, et küllastunud rasvad muudavad su insuliiniresistentseks ning siis kui need kõrge rasvasisaldusega dieedil olevad inimesed söövad väikese koguse süsivesikuid ja nende veresuhkur lakke tõuseb, järeldavad nad, et süsivesikud on halvad, kuigi tegelikult on probleemiks rasvad, mis on nende insuliiniretseptorid ära ummistanud. Meile meeldib mõelda, et meie esivanemad sõid liha, kuid tegelikult sõid nad enamasti oma aiasaadusi ja võib olla korra nädalas kala ja liha. Kindlasti ei teinud nad oma kanadest iga päev Buffalo kanatiibu, sest nad oleksid muidu oma kanadest õige pea ilma jäänud. Mitte kunagi ajaloos pole inimesed nii palju lihatooteid tarbinud nagu praegu ja need kogused on toksilised.

Viimaseks inimeseks, kellega peategelane antud episoodis rääkis, oli Rip Esselstyn, kes on kuulsa dr. Esselstyni poeg, endine profisportlane ja tuletõrjuja. Tema puudutas väga huvitavat aspekti, millest keegi teine pole rääkinud – nimelt taimetoitlust meeste vaatepunktist. Naised päriselt ei tulegi selle peale, et salati söömine näiteks võiks mõne mehe jaoks tähendada mehelikkuse kaotust. Kuna tuletõrjujad on enamasti väga mehelikud mehed, siis ilmselt on Rip Esselstyn sellega palju kokku puutunud ja avab meile natukene seda maailma, millest ilmselt naised pole üldse teadlikud, sest meie võime vabalt restoranis salati tellida ilma, et keegi meie peale viltu vaataks. Ta ütleb, et mehed seostavad oma mehelikkust liha söömisega ja kui sa lihad, juustud ja piimatooted nende toidulaualt eemaldad, siis neil on tunne nagu sa võtaksid nende maskuliinsuse ära. Tema hüüdlauseks on: “Tõelised mehed söövad taimset toitu.” Ta üritab seda mõtet lahti seletada, miks see nii olema peaks. Punases lihas, kanas ja kalas on täpselt sama palju kolesterooli, mida meil pole vaja. Samuti pole meile vaja küllastunud ega transrasvu. Tõelised mehed söövad taimset toitu seetõttu, et tõelised mehed tahavad elada pikalt ja oma peredele toeks olla, mitte surra ummistunud arterite tõttu. Ta ütleb, et tuletõrjujad ei sure töö ajal mitte tuleleekides, suitsus, vingus ega seetõttu, et neile põlev maja pähe kukuks, vaid number 1 põhjuseks on südamehaigused. Nad panevad seetõttu ohtu ka oma meeskonnaliikmed. See töö nõuab tugevat süda ning südamekloppimine, ähkimine ja puhkimine füüsilise pingutuse ajal ei ole mehine, kuid see on liha, jäätise, juustu, peekoni, koore ja jäätisekokteilide söömise tagajärg mitu korda päevas ja nädalast nädalasse. 94% keskmise ameeriklase kaloritest tuleb loomsetest, piima- ja töödeldud rafineeritud toodetest. Seedimisele vajalikud kiudained on aga ainult taimses toidus – kõhukinnisuse ja seedeprobleemide all kannatamine pole ka eriti mehine. Ta tegi oma raamatu jaoks küsitluse ning palus vastajatel öelda 3 peamist allikat, kust nad saavad oma kiudained. Esimesel kohal oli Metamucil, mis on toidulisand, teisel kohal olid kiudainete kummikommid, mis on samuti toidulisandid, ja kolmandal kohal olid taimed. Kaks peamist viisi, kuidas nad saavad kiudaineid, on seega pakendist. Esiteks söövad nad pakendatud toitu, mis tekitab kiudainetepuuduse ja probleemi lahenduseks ostavad nad teise pakendi, mis seda probleemi lahendama hakkaks 🙂 Ma loodan, et Eestis pole olukord nii hull. Ta selgitab meestele, et taimse toidu söömine teeb nad hoopiski mehelikumaks, sest nad hakkavad saama erektsioone, mida nad ei arvanud olevat võimalik (mis seos on südamel ja peenisel ning kuidas erektsioonihäired on infarkti sümptomiks saad lugeda siit). Nad võtavad kaalust alla ja muutuvad atraktiivsemaks ja võimekamaks. Selle asemel, et töö juures olla oma meeskonna nõrgimaks lüliks, saab nendest vajalik ressurss. Nende aeroobne võimekus kasvab, nad tunned end paremini, neil on rohkem energiat. Veel ütleb ta, et tõeline mees ei lähe karjaga kaasa, vaid teeb seda, mis pole kerge. Ta ütleb, et inimesed prooviksid seda lihtsalt 7 päeva või veel parem – 28 päeva, ja siis otsustaksid ise. Enamik inimesi pole kunagi proovinud midagi muuta.

Lõpus annab ta peategelasele 7 soovitust:

  1. Süüa ainult taimset toitu. Välja jäävad kõik liha- ja piimatooted ning töödeldud toidud.
  2. Taimne toit peab olema naturaalne “päris” puu- ja köögiviljad, teraviljad, oad ja kuna ta on ülekaaluline, siis pähklitest ainult väike peotäis Kreeka pähkleid nende hea oomega-3-rasvhapete pärast, mitte limonaadid ja friikartulid, mis tegelikult ei sisalda midagi loomset.
  3. Ära joo kaloreid: smuutit, coca-colat, jääteed, alkoholi vms. Põhjuseks on see, et aju ega magu ei registreeri neid kaloritena. Hetkel tuleb juua ainult vett, mille sisse võib panna sidrunit või laimi.
  4. Süüa vastavalt kaloritiheduse printsiibile (ühes grammis toidus sisalduvate kalorite hulk). Sel juhul pole vaja koguseid kontrollida ega kaloreid lugeda.
  5. Ära muretse proteiinide pärast, sest sa saad kõik vajaliku taimsest toidust.
  6. Loe pakenditelt koostisosi ja pööra tähelepanu soolale, suhkrule ja rasvale.
  7. Su keha on mõeldud liikuma. Tee midagi, kasvõi 10 minutit.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *