TAGASIHOIDLIKU SÕNUMIGA TOIDUPÜRAMIIDID

Having the USDA design your food pyramid is like having Al Capone do your taxes.

(“Lasta Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeeriumil koostada toidupüramiidi on sama kui usaldada oma maksude maksmine Al Capone kätte.”)

– Dr. Caldwell Esselstyn

Miks hoolida sellest, mida meile riiklikes toitumisjuhistes soovitatakse? Sest see on see, mida lastele koolis õpetatakse ja mille järgi otsustatakse, mida neile lasteaias ja koolis süüa antakse. Samuti lähtutakse sellest, mida õpetatakse (kui üldse muidugi) meditsiinilisele personalile, kes peaksid selle infoga oma haigeid patsiente aitama. Veel olulisem on aga see, et sel on tegelikult suur potentsiaal muuta rahva toitumist (harjumused saavad alguse ju lapsepõlvest) ja seeläbi mõjutada nende tervist terve elu jooksul. Toidupüramiidi poolt tekitatud muutus võib olla nii positiivne kui negatiivne, olenevalt sellest, mida nende toitumissoovituste kaudu rahvale edastatakse.

Riiklikud toitumissoovitused vähemalt USAs tunduvad pigem täitma toidu- ja ravimitööstuse huve kui rahva õigust saada täpset ja erapooletut nõuannet toitumise osas. Esimene probleem puudutab neil seda, kes need toitumissoovitused üldse koostab – nimelt on selleks Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium (edaspidi USDA), kelle üheks ülesandeks on edendada põllumajandust, aidata toodete impordi, ekspordi ja turustamisega ning teiselt poolt öelda rahvale, mida nad hea tervise säilitamiseks sööma peaksid. Puu- ja köögiviljade ehk siis selliste põllumajandustoodete puhul, mida inimesed peaksidki hea tervise huvides rohkem sööma, pole nagu probleemi. Küll aga tekib probleem nende toiduainete osas, mille puhul on teaduslikult tõestatud, et need tekitavad ülekaalu ja kroonilisi haigusi ning mida me kõik peaksime vähem või ideaalis üldse mitte tarbima. Kuidas nad saavad oma toitumissoovitustes rahvale näiteks öelda, et sööge vähem liha ja suhkrut ning samal ajal ikkagi täita ühte oma põhieesmärkidest nende samade toodete müüki edendada?

Seega on sellel ministeeriumil huvide konflikt, milles tundub ameeriklaste tervisenäitajaid vaadates peale jääma pigem tööstuse huvid, sest toitumissoovitustes võib näha, et puu- ja köögiviljade puhul on selge sõnum: sööge rohkem (“suurendage puu- ja köögiviljade tarbimist”). “Sööge vähem” sõnum on aga toitumissoovitustes kodeeritud, nimetades vaid biokeemilisi komponente: “Vähendage tahkete rasvade tarbimist (peamised küllastunud ja transrasvade allikad)”. Kas sina teaksid, milliseid konkreetseid toiduaineid sa peaksid sellise sõnastuse juures vältima? No, või tuleks vast pähe, searasv ja kookosõli on toatemperatuuril tahked…aga kas sa mõtleksid, et küllastunud rasvade tarbimise vähendamine tähendab, et eemale tuleb hoida juustust, jäätisest, pizzast, kanast, vorstist ja peekonist? Ning transrasvade tarbimise vähendamine tähendab, et ei mingeid küpsiseid, kooke, loomseid saadusi ja margariini? Aga nad ei saa seda rahvale nõnda lihtsas keeles liiga selgelt esitada, sest toiduainetetööstus poleks siis rahul. Näiteks Rahvuslik Sealiha Nõukogu saatis toitumissoovituste nõuandekomiteele kirja, milles ta “hoiatab komiteed igasuguste otsuste eest, mis piiravad ameeriklaste valikuvõimalusi osta tooteid lihatoodete grupist”.

Kuid asi pole ainult Põllumajandusministeeriumi huvide konfliktis, vaid ka huvide konfliktis toitumissoovitusi andvasse nõuandekomiteesse kuuluvate inimeste näol. 1995. aasta paneeli kuulus mees, keda rahastas Mars (kelle brändide hulka kuuluvad peale Marsi veel Twix, Snickers, Milky Way, Skittles, M&M jne). Sama mees kuulus ka McDonaldsi Tervisliku Eluviisi Ülemaailmsesse Nõukogusse – see vend on ju kindlasti erapooletu arutamaks suhkru, rasva, loomsete toodete ja rämpstoidu teemal! Üks teine mees oli külalisprofessor Riiklikus Piimatoodete Nõukogus ja asepresident Dannoni Instituudi juhatuses (kõik oleme näinud Dannoni jogurtite reklaame nagu Aktivia). Kolmas mees antud paneelist teenis Coca-Cola Tervise- ja Heaoluinstituudis. Huvitav-huvitav, millised on tema seisukohad suhkrurikaste karastusjookide osas? Ja veel üks inimene sai raha Riiklikust Piimatoodete Nõukogust ja Riiklikust Piimatoodete Edendamise Nõukogust ning oli peale kõige selle veel Dannoni Instituudi president. Ehk siis 11st paneelis osalenud inimesest 4-l olid mingid omad kahtlased huvid mängus koostades ülejäänud rahvale toitumissoovitusi! 2000. aasta paneelis oli jälle see külalisprofessorist piimatööstuse sõber. Üks teine tegelane sai samuti raha Riiklikust Piimatoodete Edendamise Nõukogust ja lisaks veel Riiklikust Loomakasvatus- ja Lihanõukogust. Jääb mulje nagu tegu oleks täiesti erapooletu inimesega, et toitumissoovitusi teha. Üks naisterahvas oli Ameerika Lihainstituudis, Riiklikus Piimatoodete Edendamise Nõukogus ja töötas Procter & Gamble’i Duncan Hines’i (mingid koogid) ja Crisco (toiduõlid ja rasvad) bränditüdrukuna. Ja see rada läks veel edasi: muna, piimatooted, piim ja üks inimene, kes reklaamis õlletarbimisega tervisele kaasnevaid kasutegureid. Nagu päriselt või? Sellised inimesed vastutavad toitumisnõuannete eest? Kokkuvõttes oli tol aastal 10st paneeli kuuluvast inimesest 6 kahtlaste sidemetega.

2005. aastal olid paneeli liikmed järgmiste sidemetega: Muna Nõukogu (kas ma olen ainuke, kel on raske uskuda, et ongi selliste naljakate nimedega nõukogud olemas?), Šokolaadi Tootjate Ühendus, M&M Marsi Teaduslik Nõuandekogu, Suhkru Assotsiatsioon, Coca-Cola, Hershey’s (maiustused), McDonald’s, Sara Lee (saiad, koogid, liha, joogid jne), Suupistete Assotsiatsioon, Campbell’s supp (1 purk ületab terve päeva maksimaalse soovitatud soola koguse), Kraft (juust, kastmed, kohv jne), palju farmaatsia- ja piimatoodetefirmasid. Kokku 13st inimesest 9-l mingid sidemed. Ja lõpuks 2010. aasta komitees olid esindatud General Mills (hommikusöögi krõbinad nagu näiteks Cheerios jne), Dannon, Kraft, Campbell’s ja McDonald’si Tervisliku Eluviisi Ülemaailmne Nõukogu jne – jällegi 13st 9. Oleks vist lihtsam olnud vaadata, kellel sellest komiteest EI OLNUD sidemeid toiduainete- ja farmaatsiatööstusega.

Ameerikas uuendatakse toitumisjuhiseid iga 5 aasta järel. Need on selle aja jooksul mõne punkti osas päris põneva arengu läbi teinud. Võtame näiteks kehakaalu teema. 1980. aastal soovitasid nad “ideaalset kaalu säilitada”. Varsti nad mõistsid, et seda on liiga palju tahta ja see nõuanne muutus järgmiseks “säilitage soovitav kaal”. Kuna ameeriklased muutusid järjest paksemaks, siis järgmine kord oli nõuandeks “säilitada tervislik kaal”. Seejärel nad ilmselt loobusid ja soovitasid ameeriklastel lihtsalt “parendada oma kaalu” või vähemalt “seada eesmärgiks tervislik kaal”. 2005. aastaks oli ilmselt parim, mida ameeriklased oma kaalu osas teha said, seda kuidagigi lihtsalt proovida “hallata” 🙂

Nüüd sama areng suhkru teemal. 1980. aastal alustati otse ja keerutamata: “väldi liiga suure hulga suhkru tarbimist”. Kuid millegi vältimine on negatiivne keelekasutus, nii et järgmine kord oli “kasuta suhkrut”. Ära “väldi”, vaid suhkrut tuleks ikkagi oma toidulaual “kasutada – kuid ainult mõõdukalt”. Mõõdukas tarbimine on väga ebaameerikalik, seega järgmine kord oli “vali keskmise suhkrusisaldusega toit” justkui see oleks oluline ja me peaksime kindlasti tagama, et meie toit ikkagi sisaldaks keskmise suhkrusisaldusega toiduaineid. Seejärel tuli lause “vali toidud ja joogid, et oma suhkrutarbimist taltsutada.” 2005. aastal polnud enam üldse suhkruteemalist nõuannet. Seega nad jõudsid “väldi suhkrut” sõnumist välja selleni, et sellest ei tasu enam üldse rääkida. 2015. aasta toitumisjuhistes on lause, et tuleks “vähendada suhkruga magustatud jookide tarbimist”. Mida see peaks siis täpselt tähendama? Et edaspidi joon kolme Coca asemel “ainult” kaks purki? Nagu mis mõttes “vähendada”? Kuidas oleks kui ütleks otse välja, et “väldi”. Need on ju toitumisjuhised! Miks peaks kõigest piirama/vähendama midagi, millel pole absoluutselt mitte mingit toiteväärtust, kuid on tõestatud seosed ülekaaluga?

Põhimõtteliselt sama juhtus kõige muuga. “Väldi soola” sõnumist sai viimaks “Vali ja valmista toite vähese soolaga.” “Vali peamiselt täisteravilju” sõnumist sai “Hea tervise jaoks vali oma süsivesikuid targalt.” Nagu mis lause see selline üldse on? Kas saaks palun veel segasemalt seda väljendada? Toitumisjuhiste mõte oleks nagu võimalikult selgelt ja lihtsalt asju presenteerida. See on sama, mis oma mehhaaniku käest küsida, kuidas sa peaksid oma autot hooldama ja ta vastab sulle “targalt” 🙂 “Väldi liiga suure koguse rasva, küllastunud rasva ja kolesterooli tarbimist” on üsna otsene sõnum, kuid võib olla natukene liiga negatiivne liha-, piima-, muna- ja rämpstoidutööstuste jaoks. Seega igasugune vältimine kaotati ära ja jäi “vali madala küllastunud rasva ja kolesteroolisisaldusega toitumisviis.” Kuid isegi see oli liiga julge sõnastus ja seega maskeeriti sõnum jällegi ära ja järgmises toitumisjuhendis avaldati inimestele järgmine juhis “vali hea tervise jaoks oma rasvu targalt.” Ei, ega selle peale ju ise muidugi ei tuleks, kui toitumisjuhist ees poleks. Kuna ameeriklased (ja kõik ülejäänud sarnast toitu söövad rahvad) on ajaga muutunud paksemaks ja haigemaks, siis nagu eeldaks, et toitumissoovitused peaksid muutuma rangemaks ja resoluutsemaks, kuid tundub, et rohkem tähelepanu pööratakse toiduainetetööstusele meele järele olemisele kui üha paisuvatele ümbermõõtudele ja lühemale tervena elatud elueale.

USDA toitumissoovitusi tegeva komitee tööd jälgivad kommenteerijad tõid välja, et ei toimunud absoluutselt mingit teaduslike uuringute arutelu liha söömise tagajärgede üle tervisele. Kui komitee tegelikult sel teemal avaldatud uuringuid arutaks, ei suudaks ta kuidagi oma liha söömise soovitusi põhjendada, sest uuringud näitavad, et liha söömine suurendab krooniliste haiguste riski, vastupidiselt toitumissoovituste juhistele. Seega sellealaseid teadustöid ignoreerides sai komitee jõuda järeldustele, mis muidu oleks täiesti sobimatu. Uuringud näitavad, et taimsel toidul – puuviljad, köögiviljad, täisteraviljad, kaunviljad ja ülivähe liha – põhinev toitumine ravib südamehaigusi, ennetab täielikult südamehaigustest põhjustatud surmasid (nii Eestis kui USAs number 1 surmapõhjus!) ja aeglustas vähktõve progresseerumist. Pea identset toitumist soovitab ka Maailma Vähiuuringute Fond vähi ennetamiseks ja see põhineb suurimal seni tehtud teadusuuringute ülevaatel. Selle järgi võib punast liha (veise-, sea-, lamba- ja kitseliha) süüa MAKSimaalselt 300 grammi NÄDALAS! Ja see on puhas liha, igasugused muud lihatooted, mida on säilitamiseks kuidagi töödeldud (suitsutatud, soolatud vms) tuleks vähi ennetuseks süüa suure ümmarguse 0 grammi väärtuses. Selline info paneb mind veel rohkem imestama selle üle, kuidas minu onkoloogisugused arstid ei tea isegi Maailma Vähiuuringute Fondi soovitustest mitte midagi ja ütleb oma patsientidele, et toidul pole selle kõigega mingit seost! Antud tulemused avaldati juba 2007. aastal ja ometigi polnud minu onkoloog veel 4 aastat hiljemgi neist midagi kuulnud ega tea, kas ta nüüdki, 11 aastat hiljem sellest midagi teab või levitab rahumeeli edasi seda sõnumit oma vähipatsientide seas. Ma olen täiesti hämmingus!

Lõppkokkuvõttes tulevad parimad ja täpseimad toitumisalased nõuanded neilt, kes on valmis teadust järgima, isegi kui see on vastuolus tööstuse huvidega. 2000. aastal USAs kasutusele võetud püramiid oli tegelikult suur samm edasi, kuna näitas, et osad toidud on tervislikumad kui teised (see klassikaline püramiid, kus kõige alumise astme moodustavad teraviljad ja kõige ülemises kitsamas see kraam, mida ei peaks tegelikult üldse sööma nagu näiteks lisatud suhkrud). Kuid liha-, muna-, piima- ja rämpstoidutööstused polnud sellega rahul ja 2005. aastal vahetati see püramiid teise vastu, kus olid vertikaalsed värvilised triibud ilma igasuguse selgituseta – seega inimesed pidid omaenese tarkusest teadma, et näiteks oranž triip tähistab teravilju ja lilla triip liha ja ubade toidugruppi 🙂 2010. aasta suunised olid paljude ekspertide arvates jälle õiges suunas. Komiteel oli 4 peamist soovitust, sh “Muutke toidutarbimise suundumusi taimse toidu tarbimise poole, mis rõhutab köögivilju, keedetud ube ja herneid, puuvilju, täisteravilju, pähkleid ja seemneid.” Uutes juhistes oli ka eraldi soovitus neile, kelle eesmärgiks on kõrvaldada kolesterool, küllastunud loomne rasv ja transrasvad oma toitumisest – 100% taimne toit. Uudne oli ka see, et vähemalt USA puhul ei saa enam toiduPÜRAMIIDIST rääkida, sest neil on alates 2010. aastast hoopiski taldrik (nimetatakse MyPlate), mis on jagatud neljaks (ei ole võrdsed osad): köögiviljad, puuviljad (need kaks gruppi peaksid täitma poole taldrikust, kusjuures köögivilju on rohkem), teravili ja proteiin (moodustavad ülejäänud poole taldrikust, kusjuures teravilju on rohkem) + klaasike piimatoodet. Võrreldes tolle eelmise nimetute triipudega püramiidiga saab taldriku peal jälle aru, mis on mis, ja suur edasiminek on näiteks see, et eraldiseisva “lihagrupi” asemel on nüüd “proteiin”, mis tähendab seda, et enam ei tunnistata ainukeseks proteiini saamise allikaks liha, vaid võib tähendada ka taimsetest allikatest saadavat proteiini (näiteks kinoa, oad, herned, läätsed, spinat, brokkoli, seened jne). Ja samuti on vana piimaklaasi ja “piim” asemel lihtsalt sõna “piimatooted”, mis tähendab ka näiteks taimseid piimasid nagu sojapiima.

Toitumisspetsialistid nagu Marion Nestle (ma mainin ta nime siinkohal ära, kuna temast tuleb veel kunagi juttu. Ta kuulus 1995. aastal toitumissoovitusi teinud paneeli ja on üks väheseid, keda pole õnnestunud toiduainetetööstusel ära osta ning ta räägib avalikult oma raamatutes ja loengutes selle maailma telgitagustest. Iroonilisel kombel on tema perekonnanimi ka rämpstoiduettevõtte Nestlé oma, mille brändidest on vast meie tarbijatele tuntumad Corn Flakes, KitKat, Lion, Nesquik, Maggi, Nescafe jne) on küll väljendanud muret, et ameeriklased võivad proteiini ikkagi peamiselt lihaga seostada, sest seda on lihtsalt aastakümneid neile korrutatud, ja see võib viia veel suurema lihatoodete tarbimiseni, mis tootjatele muidugi meeldiks, kuid tervise seisukohalt oleks see valearusaam väga halb, kuna inimesed söövad juba praegu liiga palju loomset proteiini. USDA kodulehel on küll proteiini all kirjas oad, herned, sojatooted, pähklid ja seemned ning eriti rõhutatakse ube ja herneid kui unikaalseid toiduaineid, mida saab liigitada nii valgu kui köögiviljade grupi alla, seega on nende tarbimine nagu 2in1 (kaks ühes), kuid tarbija, kes ei teagi, et taimedes ka proteiini on (see on ju üks häirivamaid küsimusi, mida taimetoitlased kogu aeg kuulevad: “Kust sa oma proteiini saad?” :)) võib tõesti seda sõna ainult lihaga seostada ja veel rohkem oma tervisele kahju teha.

Viimases toitumisjuhendis (2015. aastal) pandi esmakordselt lisatud suhkrutele limiit peale – maksimaalselt 10% ehk siis 50g suhkrut päevas. Muidugi pole see eriti range, näiteks Ameerika Südameassotsiatsioon lubab poolt sellest kogusest, aga kui arvestada seda, et hetkel tarbib keskmine ameeriklane kaks korda enam, siis juba selle 50g täitmine tähendaks pooltest hetkel tarbitavatest maiustustest ja magustatud jookidest loobumist. Samas kolesterooliga on segased lood. Eelmises, 2010. aasta toitumisjuhistes oli konkreetne piir: soovitati tarbida vähem kui 200mg kolesterooli päevas inimestele, kellel on kõrge südame-veresoonkonna haiguste risk ja kuna südamehaigused on surmapõhjuste edetabelis esimesel kohal, siis see tähendab, et see soovitus oli suurele hulgale ameeriklastele. Kui juhistes öeldakse, et “kolesterooli tarbimist tuleb piirata”, siis selle all mõeldakse muna ja kana piiramist, mis on kõige suuremad kolesterooli saamise allikad. Kui aga piir on 200mg, siis see põhimõtteliselt tähendab, et ei saagi muna süüa, sest üks muna sisaldab 234mg kolesterooli. Seega sa võid kogu ülejäänud päeva vaid sellerit süüa ja sa oled ikkagi selle limiidi 1 muna söömisega ületanud. Ei tea, kas munatööstus jõudis ka samale järeldusele, kuid 2015. aastal enam mingeid limiite pole, vaid on selline lause “inimesed peaksid sööma nii vähe kolesterooli kui võimalik, sest sellised tooted nagu rasvane liha ja kõrge rasvasisaldusega piimatooted sisaldavad palju kolesterooli ja ka küllastunud rasvu.” Munadest polegi enam üldse juttu. MTÜ Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee üritas huvide konflikti tõttu asjad kohtusse kaevata, sest nad leidsid, et vähemalt 4 komiteesse kuuluval inimesel olid sidemed munatööstusega (said raha näiteks uuringute tegemiseks vms), kuid nende kaebust ei võetud isegi mitte arutluse alla. Proteiini puhul tuuakse toitumissoovitustes eraldi välja, et teismelised poisid ja mehed söövad seda liiga palju ning soovitatakse liha, kana ja munade tarbimise osas koomale tõmmata. Rasvade puhul eristati “head” ja “halba”. Viimast leidub siis lihas, kanas ja piimatoodetes. Veel oli uudne see, et olid loodud 3 erinevat toitumisviisi, mille seast endale sobiv valida: tervislik Ameerika, tervislik Vahemere ja tervislik taimetoitlase toitumisstiil.

Samas ei öelda midagi konkreetset suhkrurikaste karastusjookide, punase liha ja töödeldud lihatoodete tarbimise piiramise kohta, mis olid olemas mingis esialgses versioonis (nagu eelpool toodud näidetest võib näha, on teatud vihjed ja laused dokumendis küll olemas, kui neid hästi otsida, kuid neile pole pööratud mingit rõhutatud tähelepanu peamistes soovitustes nagu esialgses variandis oli). Sellise lõpptulemusega polnud rahul Ameerika Vähiliit, kes ütles, et antud toitumissoovitused loobusid võimalusest vähendada vähiga kaasnevaid kannatusi ja surmasid. Üks toitumissoovituste tegemise komiteesse kuulunud liige ütles, et suhkrurikaste jookide ja liha piiramise kohta käivad nõuanded tsenseeris ära USA Kongress ehk siis meie mõistes parlament, mille puhul pole samuti mingi üllatus, et tööstuste lobistid käivad seal kõvasti neid masseerimas. Harvardi Meditsiinikool tegi viimaste, 2015. aastal avaldatud toitumisjuhiste osas järgmise kokkuvõtte: “Need juhised on ilmselgelt seotud Kariloomade Ühingu ja Karastusjookide Tööstuse (inglise keeles kasutatakse terminit Big Soda, mis ühendab erinevaid karastusjookide tootjaid, kel on ühised huvid rahva ja poliitikate ning poliitikute mõjutamiseks) kleepuvate sõrmedega. Toitumisjuhised ei esinda parimat hetkel olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali ega teeni Ameerika avalikkuse huve.” Nagu öeldud sellist selgesõnalist sõnumit pole, küll on sõnum olemas ridade vahel ja seega selle leidmiseks tuleb kogu see paks dokument läbi lugeda, et leida sellised laused nagu “Lisatud suhkruid tuleks oma toitumises vähendada ja mitte asendada suhkruasendajatega, vaid pigem tervislike variantidega nagu juua vett suhkrurikaste jookide asemel.”

Harvardi Meditsiinikool parandas nende toitumissoovituste vead järgnevalt: köögi- ja puuvilja osas jäi see samaks, kuid lihtsalt “teravilja” asemel, mis ju sisaldab endas ka ebatervislikku rafineeritud teravilja (valgest jahust saiatooted, hommikusöögihelbed, valge riis ja pasta jne), soovitavad nad “TÄISteravilja”, lihtsalt sõna “proteiini” asemel, mis enamikel inimestel seostub aastakümneid toimunud ajupesu järel vaid lihaga, kasutavad nad sõna “tervislik proteiin”, mis paneks vähemalt inimesed mõtisklema, et ohhooo järelikult on olemas tervislik ja ebatervislik proteiin, mille peale nagu muidu võib olla ei tule. Harvardi Meditsiinikooli parandatud versioonis kuulub selle ebatervisliku proteiini alla punane liha ja juust, mida tuleks limiteerida, ning täiesti tuleks oma toidulaualt välja jätta peekon, sink, vorst ja muud töödeldud lihatooted, mis kuulutati juba 2015. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni poolt inimestele kantserogeenseteks. Piimatoodete klaasi asemel on neil hoopiski klaas vett.

MTÜ Vastutustundliku Meditsiini Arstide Komitee, kes USDA toitumissoovituste paneeli kuuluvate inimeste huvide konflikti tõttu kohtusse kaebas, tegi MyPlate’st samuti parema versiooni, mida nimetab “Energia taldrikuks” (Power Plate). Neil on sarnaselt Harvardi Meditsiinikooliga TÄISteraviljad, puu- ja köögiviljade osas mingit parandust tehtud pole, kuid sõna “proteiini” (nagu see on MyPlate puhul) või “tervisliku proteiini” (Harvardi Meditsiinikool) asemel on neil “kaunviljad”.

Aga tundub, et ega pole midagi uut siin taeva all, sest nüüd käivad juba tööd uue, 2020. aasta toitumissoovituste kallal ja sellesse komiteesse on kutsutud endine maisisiirupi (selle kahjulikkusest sai räägitud süsivesikufoobia all) tööstuse lobist (lobitöö tegija), et aidata ameeriklastele uued toitumisjuhised kokku panna. President Obama ajal polnud selline asi võimalik, sest kehtis eetikareegel, et ükski lobist ei tohi töötada mingites riiklikes ametkondades enne kahe aasta möödumist pärast lobitöölt lahkumist. President Trump aga muutis selle kohe ära ja nüüd on täitsa okei täna olla mingi tööstuse lobist ja homme töötada mingis valitsusametis tehes otsuseid, mis mõjutavad su endist (eilset) tööandjat. Ei, ega siin pole ju mingit huvide konflikti 🙂 Kokkuvõttes on Marion Nestle taolised eksperdid leidnud, et “söö rohkem” sõnumid on selged ja kasutatakse päris toiduaineid, millest inimestel on kerge aru saada (puu- ja köögiviljad), kuid niipea kui hakatakse rääkima “söö vähem” toiduainetest, siis konkreetseid toiduaineid enam ei mainita, vaid lülitutakse ümber toitainetele, kus küllastunud rasv = liha, lisatud suhkrud = karastusjoogid ja muud maiustused, sool = töödeldud toidud ja rämpstoit. Dokumendi lugemisel tuleb need “koodi all olevad sõnad” ise õigetesse kohtadesse paigutada 🙂

Mis juhtub, kui teaduse ja ärihuvide vahel on konflikt: kui teadus ütleb, et tuleb süüa vähem loomseid rasvu, kolesterooli, soola ja suhkrut, kuid liha-, piima-, muna-, soola- ja suhkrutööstused protesteerivad tugevalt igasuguste nõuannete vastu nende tooteid vähem tarbida? Nagu öeldud, paneb see USDA raskesse situatsiooni: kui ta järgib teadust, siis ta rikub oma kohustust edendada põllumajandustööstust, kui aga kaitseb tööstust, siis rikub oma kohustust jagada teaduspõhiseid toitumisalaseid nõuandeid, rääkimata panustamisest miljonite ameeriklaste enneaegsesse surma. Siin on ameeriklastele geniaalne idee: miks mitte lasta toitumissoovitusi teha mõnel tervishoiuga seotud ametil? Tegelikult on see olukord nii absurdne, et raske on uskuda, et sellises riigis nagu USA selline huvide konflikt üldse võimalik on või siis see ongi kaalutletud otsus, et kui toitumissoovituste tegemine oleks mõne teise ministeeriumi/ametkonna pädevuses, siis kaoks tööstusel igasugune kontroll selle üle, mida rahvale soovitatakse? No ei tea, aga raske uskuda, et ameeriklased ise pole selle huvide konflikti ja geniaalsele ideele need kaks asja lahus hoida tulnud. Neil poleks isegi vaja uut ametkonda luua, sest neil on olemas selline asutus nagu Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskus, mille pädevusse sobiksid nagu toitumisnõuannete tegemine rohkem kui põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Muidugi on inimesi, kes saavad olukorra absurdsusest aru ja USDA toitumissoovituste üle kurba nalja heidavad. Näiteks karikaturist Jimmy Johnson on joonistanud sellise karikatuuri (pilt pole iseenesest tähtis, vaid sõnum), kus mees ütleb naisele: “Uued toitumisjuhised on välja tulnud. Nad ütlevad meile, et me peaksime tervislikumalt sööma. Kuid mitte nii tervislikult, et see võiks märkimisväärselt mõjutada ettevõtete kasumit. Ma loomulikult parafraseerin.”

OK, USAst sai nüüd palju räägitud – osalt seetõttu, et nende toidupüramiidi kohta on lihtsalt kõige rohkem infot kättesaadav, kuid teiselt poolt on ka meile seal tehtud otsused toitumise osas väga olulised, sest meie kaubandusvõrk on samuti üle ujutatud nende samade ettevõtete ja toodete poolt, kes mängivad suurt rolli mõjutamaks seda sõnumit, mida lihtsale ameeriklasele toitumise osas antakse. Paneb mõtlema, kas ka meil toimuvad sellised poliitilised mängud ja kui suurt mõju omavad meil Eestis erinevate tööstuste lobitöö tegijad? Kui need Ameerikas toimivad, siis miks me peaksime arvama, et meil midagi sellist ei toimu? Seega on toidupüramiidil palju autoreid: teadlased, toitumisspetsialistid, konsultandid…ja toiduainetetööstuste (liha, muna, piim, karastusjoogid jne) lobistid ning poliitikud.

Kreeklastel teeb toitumisalaseid nõuandeid Tervishoiu ja Sotsiaalhoolekande ministeerium. Ega need pole ka täiesti erapooletud, kuid vähemalt on need koostatud tervishoiuga seotud ministeeriumi poolt. Sealt võib leida selliseid “radikaalseid” soovitusi nagu “eelistage suupistetena kommide ja muude maiustuste asemel puuvilju ja pähkleid” ja “alati eelista karastusjoogile vett.” USDA-l ei lubataks eales midagi sellist toitumissoovitustes öelda. Kreeklaste toitumissoovitusi analüüsivas artiklis on ära toodud pilt nende toidupüramiidiga, kus esiteks jääb silma, et kenasti on tehtud vahet rafineeritud ja rafineerimata teraviljal ning soovitatakse süüa loomulikult teist (täisteraviljast leib, pruun riis, täisteraviljast pasta jne). Ei mingit ümbernurga juttu nagu ameeriklaste toitumissoovitustes “vali oma süsivesikuid targalt”. Ja need vaatluse all olevad juhised anti välja juba 1999. aastal kui USA suunistes veel ei tehtud vahetki täis- ja rafineeritud teraviljal. Ja ameeriklaste juhised lepivad siiani sellega, et pooled tarbitavad kalorid tulevad rafineeritud teraviljadest ehk siis “tühjadest kaloritest”, kuigi sel pole absoluutselt mingit teaduslikku alust, mis sellist soovitust toetaks! See on lihtsalt suur kingitus töödeldud ja rämpstoidutööstusele. Kreeklastel on veel selge sõnum “väldi soola ja asenda see maitseainetega (basiilik, tüümian, harilik pune jne)”. Veel soovitavad nad 9 portsjonit puu- ja köögivilju iga päev – sealhulgas metsikuid lehttaimi ehk siis põhimõtteliselt neid, mida me umbrohuks peame nagu võilillelehed, nurmenukulehed, nõges jne. Tõenäoliselt on nende suuniste olulisem osa see, et IGApäevane toitumine põhineb taimetoidul: iga päev soovitavad nad süüa täisteravilju, puu- ja köögivilju, oliiviõli kui peamist rasvaallikat ja 2 portsjonit piimatooteid. Mõned korrad nädalas võib tarbida soovi korral kala ja kana ning maksimaalselt 3 korda nädalas mune ja maiustusi. Punast liha vaid 4 portsjonit KUUS! Mitte päevas ega nädalas, vaid KUUS! Kuna see on 4 portsjonit, siis põhimõtteliselt see tähendab, et korra nädalas, mis on umbes 25 korda vähem kui USA toitumissoovitused lubavad. Ilmselt need Kreeka toitumissoovituse tegijad on lugenud neid samu uuringuid, mida Maailma Vähiuuringute Fond. Kreeklaste näitel vist võib järeldada, et on vahet, kes need soovitused valmistab.

Järgmiseks vaatame hollandlaste toidupüramiidi, mis tegelikult näeb ka rohkem taldriku moodi välja ja nad nimetavad seda rattaks (Schijf van Vijf = Wheel of Five). Vabandan, aga mu hollandi keel on “natukene” roostes (ma kunagi viibisin seal 4 kuud ja olen hiljemgi nendega koos ühiseid kortereid/maju jaganud) ja pean ikkagi inglisekeelsele materjalile toetuma. Neil koostab toitumisalaseid soovitusi Madalmaade Toitumiskeskus (The Netherlands Nutrition Centre). Viimased tulid välja 2015/2016 ja enne seda 2006 ehk siis nad ei uuenda neid nii tihti nagu ameeriklased (iga 5 aasta järel). Tundub nagu see püramiid on nii eilne päev ja paljud riigid lähevad üle ringide/rataste/taldrikute peale, aga hollandlaste jaoks pole see midagi uut – samasugune viiest osast koosnevat ratast tutvustati avalikkusele esmakordselt juba 1953. aastal ja seega on väga tuntud kontseptsioon mitme põlvkonna jaoks (väidetavalt on bränditeadlikkus inimeste seas lausa 92%). Ma pole küll seda enam kui 60 aastat tagasi tutvustatud ratast näinud, kuid ma olen kindel, et selle sisu on koos toitumisalaste uuringute ja avastustega ning meie kehvemaks muutunud elustiiliga seoses selle ajaga väga palju muutunud, sest hollandlaste soovitused on teiste riikidega võrreldes samm edasi. Ühelt poolt tundub, et erinevalt ameeriklastest ei karda nad väljendada seda, mida teadus tegelikult meile toitumise kohta soovitab, ja teiselt poolt on nad toitumisalastesse soovitustesse lisanud ka terve meie planeedi jätkusuutlikkuse küsimuse ning sidunud tervisliku toitumise tervisliku planeediga! Tuleb välja, et 5 aastat enne seda uut toitumisjuhendit hinnati hollandlaste toitumisharjumuste mõju planeedi tervisele ja antud aruanne võeti arvesse uute toitumissoovituste tegemisel. On väga vähe riike, mis seda on teinud! Liidrid selles vallas on peale Madalmaade veel Brasiilia, kuid on veel mõned riigid, mis on võtnud jätkusuutlikkuse arvesse: Saksamaa, Austraalia, Rootsi ja Suurbritannia ning esialgsete juttude kohaselt ka Kanada (nende uusim toidupüramiid peaks kohe-kohe valmima).

Hollandlastel soovitatakse süüa vaid 400g liha NÄDALAS, millest 200g võib olla punane liha ja ülejäänud 200g valge liha nagu kana (surma mitte kartvad inimesed võivad lisada veel ühe portsjoni ehk 100g punast liha nädalas, kuid see on ka absoluutselt maksimaalne limiit, sest näiteks käärsoolevähi risk kasvab iga 100 grammiga 17% võrra. 300g punast liha on maksimaalne kogus ka Maailma Vähiuuringute Fondi poolt). Proteiini soovitatakse saada taimsetest allikatest nagu pähklitest (25g päevas) ja kaunviljadest (oad, herned, läätsed jne). Kala tarbimist soovitatakse vähendada kahelt portsjonilt nädalas ühele peamiselt keskkondlikel põhjustel. Suurbritannia tuli 2016. aastal välja sarnaste soovitustega: vähem liha ja töödeldud lihatooteid ning rohkem kaunvilju. Sellist sammu tervitasid toitumisega seotud erinevad grupid, kuigi sooviti isegi suuremat vähendamist – tundub, et see on igal pool nende toidupüramiidide probleem, et sõnum on tegelikult palju lahjem kui toitumisalane teaduslik kirjandus soovitaks. Vaatamata sellele lahjale sõnumile oli see aga piisav, et loomakasvatustööstus sellistele soovitustele ka Suurbritannias vastulöögi andis.

Vaatame järgmisena hollandlaste naabrite belglaste toidupüramiidi (seekord on tegu tõesti püramiidiga, kuigi see on ümberpööratud ehk siis püramiidi terav tipp on allpool), mis on ilmselt hetkel kõige uuem üldse, kuna see avalikustati alles 2017. aasta septembris. Belgias on veel see huvitav, et kuna riik on jagatud peamiselt kahe suurema keelerühma (prantsuse ja flaami keele) vahel, siis neil ei ole toitumissoovitused tehtud riiklikul tasandil, vaid seda teevad regioonid ja seega on neil 2 erinevat toidupüramiidi, millest üks on mõeldud prantsuse keelt ja teine flaami keelt rääkivatele kodanikele. Kõnealune ilmselt kõige uuem toidupüramiid Euroopas on mõeldud flaami keelt kõnelejatele. Nüüd sisust. Sa ju tead, et seal püramiidi tipus on need tooted, mida tegelikult üldse ükski inimene, kes tahab terve olla, ei peaks sööma, aga kuna need püramiidid levitavad sellist lahjat informatsiooni, et tulla vastu kõikidele huvigruppidele, siis need on ikkagi püramiidi pandud, kuid siis sinna tippu, et sa saaksid aru, et neid peaks sööma nii vähe kui võimalik. Belglaste uues püramiidis vaatab sealt tipust vastu koogitüki kõrval olev punane lihakäntsakas 🙂 Ehk siis põhimõtteliselt see on rämpstoiduga samas kategoorias. Peekon, pepperoni-vorst ja muud töödeldud lihatooteid pole üldse püramiidile pandud, vaid on püramiidi kõrvalasetsevas punases ringis koos karastusjookide, pizza, küpsiste, friikartulite ja muu sellisega. Ma eeldan (see meelest läinud flaami keel jälle!), et nad on seal seetõttu, et me ei vaja nende toodete tarbimist tervislikuks eluks.

Praegu on töös kanadalaste toidupüramiid, mille esialgne versioon on paljude ekspertide arvates päris hea ehk siis võrreldes eelmisega (2007) üsna “radikaalne”, kuna see võtab arvesse keskkonna jätkusuutlikkuse ning vaatamata toiduainetetööstuse tugevale survele järgib parimat toitumisalast teadust. Mäletad, ma ütlesin hollandlaste toiduratta juures, et ma ei tea, milline see esialgne, ligi 60 aastat tagasi kasutatud ratas välja nägi. Kuna Kanadas räägitakse inglise keelt, mida ma pole sarnaselt hollandi keelega suutnud ära unustada, siis on teada, milline nägi välja nende toidupüramiid 1958. aastal. Me võime vaid eeldada, et hollandlaste ratta sisu oli sarnane: ühesõnaga tol ajal nähti kõigi tervislike probleemide taga liiga vähest piima, munade ja loomamaksa söömist 🙂 Oeh, me elame nüüd ikka täiesti teistsuguses maailmas. Uues Kanada toitumissoovituste esialgses versioonis visatakse piim ja piimatooted kui eraldi toidugrupp üldse toidupüramiidist välja (mis ei tähenda, et neid seal enam poleks, aga lihtsalt mitte eraldi grupina). See samm on eriti mõistev sellistes Kanada-sugustes riikides, kus on palju immigrante, sest pea 90% mitte-eurooplastest on laktoositalumatud! Seda on näiteks USA puhul väga kritiseeritud, et riigis, kus on tohutult mitmekesine rahvastik propageeritakse nii kõvasti midagi (piimatooteid), mis suurele osale rahvastikust terviseprobleeme kaasa toob. Samuti eelistatakse uues Kanada toitumisjuhiste esialgses variandis sarnaselt teistele uutele toidupüramiididele taimset proteiini (kaunvilju) nimetades varem eraldi “lihagrupi” ümber “proteiiniks” (sarnasus USA-ga) ja seega kokkuvõttes pannes enam rõhku taimetoidul põhinevale toitumisele. Muidugi hoiatatakse töödeldud toidu eest, mis on täis soola, suhkrut ja küllastunud rasva. Siiski on ka seal tööstuse mõju tunda, näiteks küllastunud rasva kohta öeldakse, et seda tuleks piirata, mitte vältida. Kuid siiski leitakse, et kui see nüüd sellisel kujul läbi läheb, siis on võrreldes 10 aasta taguse püramiidiga selge edasiminek. Samas ameeriklaste puhul oli näha, et lõppversioonist võib nii mõndagi toiduainetetööstuse või isegi parlamendi käe läbi välja jääda. Eks ole lähiajal näha.

Ei saa ju enne otsi kokku tõmmata kui pole midagi Eesti toidupüramiidist rääkinud. Kusjuures need on ka suhteliselt värsked – enam-vähem täpselt aasta vanad, aga mina isiklikult magasin küll nende tulemise täielikult maha. Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma olin sel hetkel Türgis või need tulidki sellise suurema kisa ja kärata. Teistes riikides tundub see olevat selline suurem ettevõtmine, kuhu kaasatakse avalikkus ja esmalt antakse välja esialgne versioon, millele saab konstruktiivset kriitikat saata jne. Nüüd, sellest lõpparuandest loen, et meil ka üpris sarnane protsess ja tuli lausa 25 e-kirja täiendusettepanekute või arvamustega. Nagu 25?! Ma ei tea, kas see toimus ikkagi kuidagi väga salaja või ongi inimesed nii passiivsed. See koondtagasiside pidavat terviseinfo.ee lehel olemas olema ja ma täitsa huviga läksin vaatama, et kes need 25 aktivisti siis olid ja mida nad välja pakkusid, aga see leht on nii kirju seal, et koosolekuprotokollid leidsin üles ainult otsinguga, kuid mitte seda, mida ma konkreetselt otsisin.

Aga kes meil neid üldse teeb? Kes need inimesed on? Need nimed on täitsa olemas, kui sa viitsid seda 338-leheküljelist dokumenti sirvida, aga kas nende tausta ka keegi kontrollib, et nad kellegi poolt kinni makstud poleks jne? Dokumendis mainitakse, et nad pidid oma huvide deklaratsiooni esitama, kuid ma ei leidnud sellist kohta, kus need inimesed oma võimalikku huvide konflikti või selle puudumist avalikult deklareeriksid. Osade inimeste puhul on arusaadav, kelle huvides nad seal neid soovitusi kallutavad (nt Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja), aga see, et sa oled kuskil õppejõud või arst ei ütle midagi selle kohta, et sul mingeid omi huve siin mängus poleks. Ma ei taha paranoiline tunduda, kuid mul on ühe selles töögrupis osalejaga olnud isiklik kokkupuude ja juba selle väga põgusa kokkupuute puhul mul tekkis küsimus, et kas see inimene ei valda inglise keelt, mis paraku on teaduskeel, või pole tal viimase 20 aasta jooksul üldse aega olnud, et oma erialakirjandust lugeda? Sest ma lihtsalt ei suuda mitte mingit muud põhjust välja tuua, miks inimene toitumise teemal teatud asju, mis on täiesti vastuolus uue teaduse ja maailma erialaorganisatsioonide nõuannetega, räägib ja edasi levitab. Olgu see USA mis ta on, aga vähemalt kogu see tsirkus toimub väga avatult ja inimestel nagu sina ja mina on võimalus otsustada kui tõsiselt me seda toidupüramiidi ja muid nõuandeid võtame, kui me teame, kes need soovitused on koostanud ja millise protsessi läbi. Läbipaistvus on siiski suur pluss. Palju hullem oleks seda informatsiooni mitte omada. Kas ma pean nende Eesti komitees olnud inimeste erihuvide tuvastamiseks hakkama iga inimest eraldi googeldama ja kas seegi mingit tulemust annab (ma selle ühe konkreetse inimese puhul proovisin ja ei leidnud mitte midagi, sest inimest praktiliselt ei eksisteerigi Internetis)? Ma ei tea, kas ma mõtlen üle? Et meil Eestis pole USA, Kanada, Suurbritannia ning kõik peale selle toiduainetetööstuse liidu juhi on täiesti erapooletud, kelle peas mõlgub vaid rahva parim tervis? Võib olla. Ma ei tea ja sina ka ilmselt ei tea. Seega ainuke, mis me teha saame on kriitiliselt seda püramiidi vaadata ja otsustada, kas võtame seda kui huumorit või päriselt lähtume sellest oma toitumisotsuste tegemisel.

Meil ta on klassikaline püramiid ja samuti oli enne uuendamist möödas juba 10 aastat viimasest variandist. Kusjuures jätkusuutlikkuse küsimus on ka meie toitumissoovitustes olemas, kuid see on pigem lihtsalt selline ilus suur ümmargune jutt. Meie omad armastavad ka ikka seda mõistukõnet kasutada. Näiteks järgmine lause, mille puhul ma ei saa aru, kas nad viitavad taimetoitlusele või mõjutab nende arvates tervist negatiivselt see, kui näiteks loobuda maiustustest, alkoholist, limonaadidest vms: “Ka teadlik loobumine mõningatest toitudest võib viia toitumise tasakaalust välja ning organism ei saa enam vajalikke aineid, mis hakkab mõjutama tervist.” Kopsu üle maksa ajavad mul sellised laused ja stampväljendid nagu “Mõõdukalt võid süüa kõike” (miks mõõdukus väga paljude ülekaaluliste ja haigete inimeste puhul ei toimi, saab lugeda siit) “Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest”, “Sageli räägitakse, et on olemas tervislikud ja ebatervislikud toidud. Tegelikult toite niiviisi jagada ei saa, sest kõikides toitudes on organismile vajalikke toitaineid.” Ma tahaks teada, miks ei saa näiteks rafineeritud suhkrut täis töödeldud toitu, kulinaariatooteid või kartulikrõpse nimetada ebatervislikuks ja kahjulikuks? Millistest eluks vajalikest vitamiinidest ja mineraalidest ma täpselt ilma jään, kui ma neid ei tarbi? Kuidas nende mittetarbimine mu toitumise tasakaalust välja viib? 🙂 Kuidas ei saa toiduaineid nii jagada? Saab ju! Osad toiduained ei anna absoluutselt mitte midagi vajalikku, vaid vastupidi – panustavad sellesse, et me oleksime ülekaalulised ja saaksime mõne kroonilise haiguse. Jälgi meedias (teles või ajalehtede tervisesektsioonis) toitumisspetsialistide sõnavõtte ja nad kasutavad kõik neid samu stampväljendeid. Ma ei tea, kust õpikust need laused täpselt tulevad, aga ei saa öelda, et see sõnum inimestele kohale poleks jõudnud – ma olen TÄPSELT neid samu lauseid kuulnud oma patsientide suust. Minu isiklik tagasihoidlik arvamus, mis põhineb loetud teaduskirjandusel, on küll see, et on päris palju tooteid, mida me ei peaks eales tarbima, kui hoolime enda ja oma lähedaste tervisest ja heaolust.

Dokumendis mainitakse, et “püramiidi tipus paiknevaid maiustusi ja soolaseid näkse ei pea üldse sööma”, aga tekib küsimus, miks siis sellist kraami üldse pildile panna? Nagu eelnevalt teiste püramiidide näitel nägime, siis on täiesti variant sellised toiduained välja visata. Üldiselt pole midagi põrutavat ega uudset meie toidupüramiidi puhul kui võrrelda teiste rahvastega, kes ka nüüd hiljuti oma toitumissoovitusi on uuendanud. Näiteks juba 2015. aastal kantserogeenseks kuulutatud töödeldud lihatoodete kohta on meie rahvale selline soovitus: “Lihatoodete, näiteks vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas ning jälgida nende puhul pakendilt toote liha-, rasva- ja soolasisaldust.” Kui isegi USAs on piimatoodete all ka sojapiim jne, ja siin mõned riigid mõtlevad piimatoodetest kui eraldi grupist üldse loobuda, siis meil on selline lause “piimatooteid mitte asendada taimset päritolu nn analoogtoodetega,” mis vist viitab sellele, et soja- ja igasugused pähklipiimad pole tolereeritud.

Nendest portsjonitest ma ei saanud üldse mitte midagi aru, et kuidas keskmine eestlane peaks teadma, kui palju ta neid asju süüa võiks. Kui teistel riikidel oli konkreetselt näiteks, et 400g liha nädalas, siis Eesti puhul ma ei saanud aru, mis need soovitatud portsjonid siis on. Antud olid sellised instruktsioonid: “Tabelis mitteleiduvate lihaliikide puhul tuleb tarbitud portsjonite arvu leidmiseks jagada söödud kogusest saadav energiakogus (nt vaadata seda www.tap.nutridata.ee) ühe lihaportsjoni energiakogusega (80 kcal)” Loe veelkord seda lauset ja vaata, kas ma sain sinu arvates vajalikest sammudest õigesti aru:

  1. See 338-leheküljeline dokument peab mul söömise ajal kõrval olema, kust ma vaatan, kas mu toidupala näide on seal ära toodud või mitte. Kui konkreetset näidet seal pole…
  2. …siis pean enne söömist oma toidutüki kaaluma.
  3. Seejärel minema arvuti juurde või võtma kätte nutitelefoni…
  4. …et minna viidatud kodulehele, kust ma pean leidma oma toiduportsjoni energiakoguse.
  5. Siis ma pean välja võtma kalkulaatori, et see leitud number jagada 80-ga.

Palun öelge, et te teete nalja?! Ja nii iga oma toidupalakesega? Kas seda saaks palun veel keerulisemaks teha 🙂 Ilmselgelt on need toitumissoovitused mõeldud minust palju intelligentsematele inimestele. Millest ma aga aru sain oli see, et kui teised teadusel põhinevad toidupüramiidid panevad punase liha koogitükikesega samale tasemele või soovitavad mõni portsjon NÄDALAS tarbida, siis meil on see ikka soovitatud IGA PÄEV tarbimiseks. Kokkuvõttes tundub, et kõik on poliitiliselt väga korrektne, segane ja keeruline, ma arvan, et kõik vajalikud huvigrupid jäid lõppvariandiga rahule.

Aga meil on Eestis veel üks üsna tuntud toitumispüramiid, mis on koostatud Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni (ETTA) poolt, mille aluseks on võetud eelnevalt mainitud Harvardi Meditsiinikooli teadlaste poolt koostatud toidupüramiid. Ka selle järgi on maiustused, rafineeritud teraviljad ja punane lihakäntsakas seal kõige tipus ja soovitus tarbida harva. Kui ma peaksin nende kahe vahel valima, siis mu valik langeks kindlasti viimasele, kuna see on enam toitumisalase teadusuuringutega kooskõlas ja seega tervisele parem variant kui ametlik toidupüramiid. Minu meelest on ka see märgilise tähendusega, et toitumisnõustajad on sunnitud oma püramiidi tegema, sest riiklikult pakutud variant pole piisavalt tervislik 🙂 Nende kodulehel on nii kirjas: “…toitumisjuhised (2017) on kooskõlas uute Eesti ja Põhjamaade toitumissoovitustega, kuid nendes on rohkem rõhutatud tervislikkust.

Okei, on need toitumissoovitused mis nad on – ei räägi täit tõtt ega järgi teadust ja on poliitiliselt mõjutatav –, aga isegi nende puhul on suurim väljakutse panna inimesed neid järgima! Kui inimesed sööksid nendegi järgi, oleks see rahva tervisele suur võit, aga järgmisest uuringust näeme, et tegelikult pole tööstusel vaja üldse muretseda ja need soovitused on nagunii nagu hane selga vesi, sest rahvas tundub olevat toiduainetetööstusega täpselt samal lainel tarbides rohkem seda, mida ei peaks: burgerid, pizzad, küpsised, sõõrikud, karastusjoogid ja muud tooted täis valget jahu, liha, soola, lisatud suhkrut, küllastunud rasva jne.

Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium kontrollis 2010. aastal eelmiste, 2005. aastal avaldatud toitumisalaste juhendite täitmist ameeriklaste poolt. Esmalt tuletame meelde, et need juhendid pole eriti ranged: näiteks oli nende järgi soovituslik, et päevas võiks ikkagi 1 portsjoni puuvilja ära süüa, millega ¾ ameeriklastest ei suutnud toime tulla. 19-30-aastaste vanusegrupis ei suutnud 90% kasvõi poolt banaanigi päeva jooksul ära süüa. Köögiviljade puhul oli seis veelgi hullem: 9 ameeriklast 10st ei suutnud isegi miinimumkogust päeva jooksul tarbida. Näiteks oli tumeroheliste lehtköögiviljade (spinat, lehtkapsas, lehtpeet ja isegi Rooma salat loeti sinna hulka) soovituslik kogus päevas 9-13-aastaste laste jaoks viiendik tassi, kuid ainult 1 laps 500st sõi päeva jooksul ühe lehe Rooma salatit! 97% ameeriklastest ei söönud miinimumsoovituse kohaselt porgandit või muud oranži köögivilja, 96% kaunvilju (herned, kikerherned, läätsed jne) ja 99% täisteravilju (kaer, riis, tatar, mais, kinoa jne). Küll aga täideti kenasti lihatoodete söömise minimaalsed nõuded, sest tuli välja, et enamik ameeriklasi tarbib seda rohkem kui maksimaalselt lubatud soovituste järgi võiks 🙂

Ja teiselt poolt siis rämpstoidu tarbimine. Nagu öeldud, olid need soovitused väga lõdvad: lausa 25% kaloritest võis tulla “tühjadest kaloritest” ehk siis rämpstoidust, milles pole meie kehale absoluutselt mingit toitainelist väärtust, näiteks sööd 25% oma kaloritest suhkruvatist ja see on täiesti okei nende toitumissoovituste meelest. Kuid enamike ameeriklaste jaoks oli see liiga range nõue, sest 95% neist ületasid maksimaalset soovituslikku kalorikogust küllastunud rasvade, alkoholi ja lisatud suhkrute osas. Ainult 1 laps 1000st (nii 2-3-aastaste vanusegrupis kui ka 4-8-aastaste vanusegrupis) suutis hoida oma tühjade kalorite tarbimist alla soovitatud 25% ehk siis kui suhkrusse ümber arvutada, siis vaid 1 laps 1000st tarbis päevas vähem kui 24tl suhkrut. Siin tuleb küll lapsevanematel endale otsa vaadata, sest kust need 2-3-aastased lapsed seda suhkrut ja küllastunud rasvu saavad? Nad ei käi sellises vanuses veel oma taskurahaga poes neid rämpstoite/jooke ostmas. Ja siis imestatakse, kust need ülekaalulised lapsed ja krooniliselt haiged täiskasvanud tulevad, kui ühelt poolt ei sööda absoluutselt toite, mis annavad vitamiine, mineraale ja tugeva immuunsüsteemi, ning teiselt poolt süüakse liiga palju kõike seda, mis tervist hävitab. Lisada võiks ka seda, et minimaalse taseme arvutamisel eeldasid uuringu tegijad, et tegu on istuvat eluviisi viljeleva inimesega ja maksimaalse taseme arvutamisel eeldasid nad, et tegu on väga aktiivse inimesega, mis tähendab siis seda, et needki numbrid on väga konservatiivsed ja võivad iga üksikinimese puhul veelgi hullemad olla, kui nende aktiivsust vastavalt siis kas ala- või ülehinnati.

Kokkuvõttes tuli siis välja, et pea kogu elanikkond ei suuda nende vägagi lõtvade soovituste järgi toituda. Samuti, et makrotasemel pakutakse inimestele toitu, mis sisaldab liiga palju küllastunud rasvu, lisatud suhkruid ja soola, ning ebapiisavalt puu- ja köögivilju ning täisteravilju. Varasemad analüüsid on näidanud, et nendeks energiarikasteks, lisatud suhkruid ja küllastunud rasvu täis toodeteks on limonaadid, magustoidud nagu küpsised, saiakesed ja koogid, ning muud toitainetevaesed töödeldud toiduained. Uurijad leidsid, et selle vahel on karm vastuolu, kuidas inimesed peaksid vastavalt (niigi lõtvadele – minu enda lisatud) toitumisjuhistele sööma ning mida neile pakutakse ja kuidas nad päriselt toituvad. See kõik rõhutab vajaduse järele teha muutusi nii keskkonnas kui individuaalsel tasandil, et hõlbustada tervislikumat toitumist. Nad ennustasid, et selliste sekkumisteta kaldub laste ja täiskasvanute toitumine soovitatud juhistest veelgi kaugemale, mis on ülekaaluliste laste ja toitumisest tekkinud krooniliste haiguste taseme kasvu juures väga murettekitav trend.

Ka Eestis on Tervise Arengu Instituut teinud uuringu eestlaste tegeliku toidu tarbimise kohta ja sellest eraldi toidupüramiidi teinud, kus on kenasti visuaalselt näha, et see alumine juurikate ots on väga hõre, kuid püramiidi tipus ajab liiga suur punase liha, kantserogeensete töödeldud lihatoodete ja maiustuste tarbitud kogused üle igasuguste äärte.

Varem vaadeldud kreeklaste toitumissoovitused võisid ju kenad olla oma täisteraviljade, umbrohu söömise soovituste ja nädalas vaid korra punase liha söömisega, kuid ma olen kindel, et neid soovitusi järgitakse sama vähe kui ameeriklaste omi. Ma olen Kreekas Samose saarel pisut elanud ja kuigi mul pole käepärast uuringut, mis võrdleks kreeklaste tegelikku ja soovituslikku toidulauda (ehk siis kõik järgnev on minu isiklikud tähelepanekud), siis mul oli võimalus neid seal 4 kuud kuumal suveperioodil, kui mul endal peale vedelike üldse muud hästi sisse ei läinud, vaadelda ja ma võin kinnitada, et nad on seal täpselt sama paksud ja haiged nagu meiegi. Jah, nad sõid salatikraami rohkem kui seda Eestis tol ajal tehti (nüüd ma arvan, et see vahe pole enam nii suur), kuid nad tegid selle kõik tasa saia, oliiviõli, juustu, alkoholi ja logelemisega. Isegi, kui nad olid füüsiliselt aktiivsed, näiteks suur osa kohalikke töötavad toitlustuses/turisminduses ja on seega terve päeva jalge peal, siis ilmselt söök on ikkagi nii rammus, et isegi sellised inimesed olid visuaalsel vaatlusel ülekaalulised. Sama Türgiga – võiks arvata, et kena kliima, rannad (ma olin 4 kuud suuruselt kolmandas linnas Izmiris) ja Vahemere dieet…aga ei, sama paksud ja haiged nagu meie. Kuigi ma leian, et need juhendid ja toidupüramiidid on suhteliselt naljanumbrid, siis isegi kui seal pakutaks parimat teadusega kooskõlas olevat informatsiooni, mida ei ole mingid huvigrupid mõjutanud, siis lõplik sõna on ikkagi rahval, kas nad nende juhendite järgi ka toimetavad. Ja näha on, et seda ei tehta.

See, millised järeldused sa sellest kõigest enda jaoks teed, on nagu alati sinu enda teha ja need ei pea kattuma minu omadega. Küll aga sa ei pea olema isiklikult lugenud ühtegi toitumisalast uuringut, et mõista, mis suunas enamik neist toidupüramiididest liiguvad ja see pole põhjuseta nii. Ja arvestada tuleb veel sellega, et need püramiidid on alati poliitiliste mängude ja huvigruppide (toiduainetetööstuse) mõjutada ning seetõttu tuleb meeles pidada, et need soovitused on alati gramm lahjemad kui tegelikult teaduskirjandus tervislikuks eluks soovitab.

Mul on siiski lõpetuseks paar praktilist soovitust. Kui sul on mõni krooniline haigus, siis on toidupüramiidi soovituste järgimine täiesti kasutu – just seetõttu, et need on mõeldud eelkõige ennetuseks kliiniliselt tervetele inimestele. Kuna juba pooltel ameeriklastel on mingi krooniline haigus, siis USA näitel on need soovitused mõeldud kõigest poolele elanikkonnast. Eestis on veidi paremad lood, sest 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel oli “kõigest” igal kolmandal elanikul mingi krooniline haigus. Kuna need on 7 aastat vanad andmed, siis võib eeldada, et see number on nüüdseks suurenenud, aga vast veel kehtivad need toidupüramiidi soovitused siiski enam kui poolele rahvastikust. Kui sul pole veel kroonilist haigust või kui sul on, aga sa tunned, et sa oled see inimene, kes ei suuda isegi neist lahjadest tervetele inimestele antud nõuannetest kinni pidada, siis esimeseks sammuks oleks muidugi proovida nendegi järgi elada. Ma olen lugenud uuringuid, mis näitavad, et võrreldes inimeste tavapärase toitumisega (nagu eelnevalt ka nägime, et liiga vähe seda, mida peaks sööma ja liiga palju seda, mida ei peaks) toovad nendest nõuannetest kinnipidamine siiski kasu. Minegi külmkapi juurde, võta oma punane lihakäntsakas välja, viska kaalu peale ja mõtle, kuidas sa NÄDALA jooksul vaid 200g sellest ära sööd. Seejärel võta välja oma kana ja kaalu ka sellest 200g ning mõtle, mida sa sellest nädala jooksul teeksid. Ja see on kõik! Ülejäänud toit tuleb taimsetest allikatest (vt eespoolt taimseid proteiiniallikaid). Ma ei hakka üldse mingitest poemaiustustest ega kantserogeensetest vorstidest, viineritest jne rääkima, sest neid ei peaks üldse kodus olema.

Kui sa oled minuga sarnaselt saanud mõne kroonilise haiguse/seisundi, mille puhul sul on eesmärgiks selle tagasituleku vältimine (vähk, ülekaal) või sa soovid oma haigusest ja ravimitest vabaneda (2. tüüpi diabeet, kõrge kolesterooli- ja vererõhutase), ja sa juba tuled kenasti toime toidupüramiidi soovituste järgimisega, siis need keskmisele eestlasele antud soovitused toidupüramiidi näol ei ole sinu eesmärkide täitmiseks piisavad, vaid sa peaksid oma toitumist muutma paar kraadi rangemalt. Kui sa aga oled juba täitsa läbi, ütleme, et väga raske südamehaigusega, kuid oleks veel soovi end paremini tunda ja edasi elada, siis peab olema veelgi rangem ja need toidupüramiidi soovitused või ka igasuguste erialaorganisatsioonide nagu Diabeedi-, Südameliidu vms eridieedid on sulle täiesti kasutud. On palju uuringuid, mis võrdlevad omavahel selliseid riiklike toidupüramiide taolisi või erialaorganisatsioonide soovitusi täistaimetoitluse ja veganlusega ning alati on tervisenäitajad viimastel juhtudel paremad, aga sellest mõni teine kord.

 

Kasutatud kirjandus:

Fulton, A. What’s in America’s New Dietary Guidelines—and What’s Not. National Geografic, 7/01/2016.

Gustin, G. Another Nation Trims Meat From Diet Advice. National Geografic, 23/03/2016.

Herman, J. Saving U.S. Dietary Advice from Conflicts of Interest. FOOD AND DRUG LAW JOURNAL, 2010, 65(2), 285-316.

Kotch, A. Corn Syrup Lobbyist Is Helping Set USDA Dietary Guidelines. International Business Times, 02/02/18.

Krebs-Smith SM., Guenther PM., Subar AF., Kirkpatrick SI., Dodd KW. Americans Do Not Meet Federal Dietary Recommendations. The Journal of Nutrition, 2010, 140(10):1832-8.

Pitsi jt. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017.

Greek Ministry of Health and Welfare Supreme Scientific Health Council. Dietary guidelines for adults in Greece. Archives of Hellenic Medicine, 1999, 16(5):516-524.

Harvardi Meditsiinikooli 2015. aasta toitumissoovituste analüüs:  https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/2016/01/07/new-dietary-guidelines-remove-restriction-on-total-fat-and-set-limit-for-added-sugars-but-censor-conclusions/

Kõik avalikud kirjalikud kommentaarid, mis on postitatud “Ameeriklaste toitumissoovitused 2010” nõuandekomitee rapordile.

Maailma Vähiuuringute Fondi soovitused vähi ennetuseks elustiili osas: https://www.wcrf.org/int/research-we-fund/our-cancer-prevention-recommendations

Nutrition and Your Health: Dietary Guidelines for Americans, 1980, 1985, 1990, 1995, 2000

nutritionfacts.org

U.S. Food and Drug Association. Revealing Trans Fats. FDA Consum, 2003, 37(5): 20-6.

U.S. National Institutes of Health National Cancer Institute. Top Food Sources of Cholesterol Raising Fat among US Population, 2005–2006 NHANES.

US Department of Agriculture. 2011. Dietary Guidelines for Americans, 2005, 2010.

U.S. Department of Health and Human Services and U.S. Department of Agriculture. 2015–2020 Dietary Guidelines for Americans. 8th Edition, 2015.

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *